{"id":592,"date":"2024-04-01T20:03:47","date_gmt":"2024-04-01T20:03:47","guid":{"rendered":"https:\/\/sasuudad.ee\/?page_id=592"},"modified":"2026-09-03T09:20:26","modified_gmt":"2026-09-03T09:20:26","slug":"miks","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sasuudad.ee\/en\/miks\/","title":{"rendered":"Why is a young person behaving in a way that is difficult to understand and what can be done?"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00f5ige olulisem siinkohal on m\u00f5ista, et \u00fckski noore k\u00e4itumine <strong>ei esine niisama.<\/strong> Oma k\u00e4itumisega p\u00fc\u00fcab noor meile alati midagi \u00f6elda ehk k\u00f5rgel riskik\u00e4itumisel ehk raskesti m\u00f5istetaval k\u00e4itumisel on alati t\u00e4hendus, \u00fcldjuhul tegemist<strong> katmata vajadustega. <\/strong>Noore k\u00e4itumine on tema kogemuste peegel. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>L\u00fchidalt:<\/strong> riskik\u00e4itumine areneb enamasti mitme teguri koosm\u00f5jul, mitte \u00fchest p\u00f5hjusest: seda tuleb otsida korraga indiviidi, pere, kooli ja eakaaslaste tasandilt. Igal tasandil on ka konkreetsed sammud, mida saab teha. K\u00f5ige olulisem on j\u00e4\u00e4da noore k\u00f5rvale, teda m\u00f5ista ja mitte karistada.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Sisukord<\/h3>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><a href=\"#areneb\">Kuidas areneb k\u00f5rge riskik\u00e4itumine?<\/a><\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"#individuaalsed\">Individuaalsed p\u00f5hjused ja kuidas toetada<\/a><\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"#perekondlikud\">Perekondlikud p\u00f5hjused ja mida teha<\/a><\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"#kool\">Kooli tasandi p\u00f5hjused ja mida teha<\/a><\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"#eakaaslased\">Eakaaslaste ja keskkonna p\u00f5hjused<\/a><\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"#kokkuvote\">Kokkuv\u00f5te<\/a><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\"\/>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"areneb\">Kuidas areneb k\u00f5rge riskik\u00e4itumine?<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Noorte riskik\u00e4itumisel on tavaliselt mitu p\u00f5hjust korraga. Uuringud on leidnud tegureid, mis soodustavad riskik\u00e4itumist ja hoiavad seda alal neljal tasandil: indiviid, pere, kool ja eakaaslased. Allj\u00e4rgnevalt vaatame igat tasandit eraldi ja anname konkreetseid soovitusi, mida saab teha.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-medium is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"608\" src=\"https:\/\/sasuudad.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/noored-1-1024x608.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-886\" style=\"width:459px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sasuudad.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/noored-1-1024x608.png 1024w, https:\/\/sasuudad.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/noored-1-300x178.png 300w, https:\/\/sasuudad.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/noored-1-768x456.png 768w, https:\/\/sasuudad.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/noored-1.png 1080w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"individuaalsed\">K\u00f5rge riskik\u00e4itumise tekkimise individuaalsed p\u00f5hjused<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Indiviidi ehk isiku tasandil<\/strong> soodustavad k\u00f5rge riskik\u00e4itumise kujunemist mitmed tegurid:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>traumakogemus(ed), nt v\u00e4\u00e4rkohtlemine, hooletusse j\u00e4tmine<\/li>\n\n\n\n<li>neurops\u00fchholoogilised raskused ja erivajadused (<em>nt h\u00fcperaktiivsus, depressioon, isikuseh\u00e4ired, autism jne<\/em>)<\/li>\n\n\n\n<li>vanema v\u00f5i l\u00e4hedase kaotus v\u00f5i lein<\/li>\n\n\n\n<li>kiusamise ohvriks langemine<\/li>\n\n\n\n<li>madal enesehinnang ja madal huvi \u00f5ppimise vastu<\/li>\n\n\n\n<li>asendushooldusele paigutamine<\/li>\n\n\n\n<li>vanusest tingitud iseloomulikud jooned (v\u00e4lja kujunemata isiksus, ebak\u00fcpsus) ja isikuomadused (impulsiivsus, h\u00fcperaktiivsus)<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ps\u00fchholoogid kinnitavad, et sagedamini kalduvad riskik\u00e4itumisele kergesti \u00e4rrituvad ja kiirete meeleolumuutustega inimesed v\u00f5i vastupidiselt h\u00e4belikud ja kinnised inimesed.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Noored, kellel on emotsionaalsed raskused, t\u00f5sine stress v\u00f5i tunnevad ennast isoleerituna, v\u00f5ivad v\u00f5tta rohkem riske v\u00f5i k\u00e4ituda riskantselt. See on \u00fcldjuhul tingitud sellest, et nad p\u00fc\u00fcavad riskik\u00e4itumise abil toime tulla raskete tunnetega, sest neil puuduvad selleks paremad oskused.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sageli esineb noortel korraga mitu raskust: impulsiivsus, h\u00fcperaktiivsus, hariduslikud erivajadused ning pere ja vanemluse raskused. Kui need kuhjuvad, kasvab t\u00f5en\u00e4osus, et tekib k\u00e4itumine, mis valmistab muret.<a href=\"#_ftn1\" id=\"_ftnref1\">[1]<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">*Uuringu autorid r\u00f5hutavad, et esimesed vahelej\u00e4\u00e4mised loovad v\u00f5imalusi, et tuvastada abivajajaid lapsi.<a id=\"_ftnref2\" href=\"#_ftn2\">[1]<\/a><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kuidas toetada noort, kellel esineb k\u00f5rget riskik\u00e4itumist?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Alustame sellest, et k\u00f5igepealt on oluline p\u00fc\u00fcda m\u00f5ista <strong>p\u00f5hjuseid<\/strong>, mis tekitavad noore k\u00f5rget riskik\u00e4itumist ja\/v\u00f5i hoiavad seda alal. Seal hulgas on oluline saada noorega kontakt ning luua usalduslik suhe, et ta saaks r\u00e4\u00e4kida, mida ta m\u00f5tleb, tunneb ja vajab. Lisaks on oluline arvestada, et noorega kontakti saamine, eriti usaldusliku suhte loomine, v\u00f5ib v\u00f5tta aega, seega oluline on olla j\u00e4rjepidevalt tema k\u00f5rval, toetav, hoiduda s\u00fc\u00fcdistamisest ning anda m\u00f5ista, et olete noore k\u00f5rval olenemata, kuidas ta k\u00e4itub. See k\u00f5ik aitab l\u00f5puks aru saada millist tuge noor p\u00e4riselt vajab.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Laste riskik\u00e4itumise v\u00e4hendamiseks on oluline aidata arendada noorte sotsiaalseid oskusi, eneseregulatsiooni oskusi ja konfliktilahenduse oskusi. <\/li>\n\n\n\n<li><strong>Luua selgus reeglites ja piirides<\/strong>. Oluline on leida hea tasakaal toetavate raamide ja protesti tekitavate reeglite vahel. Seda saab teha l\u00e4bi \u00fchiste arutelude ning reeglite asemel kokkulepete tegemisega. Reeglid paneb paika \u00fcldjuhul v\u00f5imupositsioonis olev t\u00e4iskasvanu, kuid kokkulepped luuakse koos noortega. Selline tegevus v\u00f5imestab noori ning n\u00e4itab, et neil on v\u00f5imalus oma elu puudutavates otsustes kaasa r\u00e4\u00e4kida.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Lapse vaba aja sisustamine<\/strong>. Huvitegevus \u00fchest k\u00fcljest sisustab noorte aega, teisalt annab v\u00f5imaluse eneseteostuseks ja eduelamuseks. Kui noorel puuduvad huvid ja huviringid, mis sisustaksid tema vaba aega, hakkab lapsel ilmselgelt igav. Seet\u00f5ttu leiavad osad noored p\u00f5nevust ja \u201eeneseteostust\u201c hoopis \u00f5igusrikkumiste toimepanemisest. <a id=\"_ftnref1\" href=\"#_ftn1\">[1]<\/a>&nbsp; Prosotsiaalsete vaba aja tegevuste pakkumise suutlikkus s\u00f5ltub otseselt kogukonna v\u00f5imalustest, sealsetest elanikest ja spetsialistidest. Seet\u00f5ttu on oluline arendada kogukonnas k\u00f5igile noortele, sh neile, kel esineb riskik\u00e4itumist, v\u00f5imalusi osaleda huvitegevuses ja saada karj\u00e4\u00e4rin\u00f5ustamist.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Paku-ise-lahendus<\/strong>. K\u00fcsida noore k\u00e4est, mis tema arvab olevat \u00f5ige\/\u00f5iglane viis konflikti tekitanud tegu heastada v\u00f5i mis v\u00f5iks olla oskus, mida ta ise vajaks, et edaspidi paremini hakkama saada, paremaid otsuseid langetada. V\u00f5ib ette anda ka n\u00e4iteks m\u00f5ningaid valikuid, mille hulgast noor valida saab.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tulevikuplaanide s\u00f5nastamine<\/strong>. Noor v\u00f5ib paremini m\u00f5ista vajadust muuta oma k\u00e4itumist, kui arutada temaga&nbsp; tulevikuperspektiive. See tekitab selge arusaama, mille jaoks on muutus vajalik. See arutelu v\u00f5ib n\u00e4iteks olla seotud tulevase ametiga.<a id=\"_ftnref2\" href=\"#_ftn2\">[1]<\/a> Seal hulgas tuleb arvestada, et noored m\u00f5tlevad l\u00fchikeses ajaperspektiivis, seega m\u00f5istlik on valida l\u00e4hituleviku eesm\u00e4rgid. Tulevikuplaane s\u00f5nastades on oluline n\u00e4idata noorele v\u00f5imalusi ning et tal tekiks ettekujutus sellest, mida tal tulevikuplaanide t\u00e4itmiseks vajalik teha on. Kui ta saab ise oma plaani teha tekib tal suurem sisemine motivatsioon ka seda ellu viia. Oluline on aidata noortel teha konkreetseid samme oma unistuste elluviimise suunal ning et keegi on tal sellel teekonnal alati olemas. Tulevikuplaane tasub koos noorega ka kirja panna, et sammud j\u00e4\u00e4ksid selgemalt meelde ja neid oleks hiljem lihtsam \u00fcle vaadata.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Leia lapsele usaldusv\u00e4\u00e4rne t\u00e4iskasvanu<\/strong>. T\u00e4htis on, et noorel oleks toetav ja soe suhe v\u00e4hemalt \u00fche t\u00e4iskasvanuga. See ei pea olema lapsevanem, vaid ka nt treener, \u00f5petaja, lastekaitset\u00f6\u00f6taja, prokur\u00f6r, politseinik v\u00f5i terapeut. V\u00f5imalusi on palju! Peamine on see, et noor saaks ise valida endale inimese, kellega suhet hoida ja edasi arendada.&nbsp; Kindlasti peab ka noore poolt v\u00e4ljavalitud t\u00e4iskasvanu olema n\u00f5us koost\u00f6\u00f6ks ning valmis ka noorega suhtesse panustada. Oluline, et see inimene oleks keegi, kes p\u00e4riselt kuulab ja keda saab usaldada. Traumat kogenud noorel, kelle elus on v\u00e4hemalt \u00fcks toetav t\u00e4iskasvanu, on suurem v\u00f5imalus keerulisest olukorrast v\u00e4lja tulla, kui noorel, kellel niisugune t\u00e4iskasvanu puudub.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Osutada t\u00e4helepanu lapse vaimsele ja f\u00fc\u00fcsilisele tervisele<\/strong>. Diagnoosimata v\u00f5i ravi ja sekkumiseta j\u00e4\u00e4nud ps\u00fc\u00fchika- ja k\u00e4itumish\u00e4ired muudavad lapsed eriti haavatavaks ning sellest v\u00f5ib v\u00e4lja kasvada ennasth\u00e4vitav ja\/v\u00f5i k\u00f5rge riskik\u00e4itumine. <a id=\"_ftnref3\" href=\"#_ftn3\">[1]<\/a> Kui seni pole lapse tervist hinnatud, on oluline teha selleks esimesed sammud (nt perearsti poole p\u00f6\u00f6rdumine, info otsimine teenuste ja v\u00f5imaluste kohta).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Kui see kirjeldus tundub tuttav<\/strong> ja soovid r\u00e4\u00e4kida kellegagi, kes on ise sarnast teed k\u00e4inud, tutvu <a href=\"\/kup\/\">Kogemustega usaldusisiku programmiga<\/a> v\u00f5i vaata, <a href=\"\/vajan-abi\/\">kust kiiresti abi leida<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"970\" height=\"674\" src=\"https:\/\/sasuudad.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/pere.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-887\" style=\"width:412px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sasuudad.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/pere.png 970w, https:\/\/sasuudad.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/pere-300x208.png 300w, https:\/\/sasuudad.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/pere-768x534.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 970px) 100vw, 970px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"perekondlikud\">Riskik\u00e4itumise tekkimise perekondlikud p\u00f5hjused<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Perekondlike riskitegurite hulka kuuluvad:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>kvaliteetsete peresuhete puudus, sh v\u00e4hene vanemate j\u00e4relevalve<\/li>\n\n\n\n<li>kodust v\u00e4lja viskamine<\/li>\n\n\n\n<li>l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla pealtn\u00e4gemine<\/li>\n\n\n\n<li>lapse ja vanemate vahelised konfliktid, sh vanemlike oskuste v\u00e4hesus v\u00f5i puudumine<\/li>\n\n\n\n<li>f\u00fc\u00fcsilise, vaimse ja verbaalse v\u00e4givalla kogemine (nt s\u00fc\u00fcdistamine, karistamine ja hirmutamine kasvatusv\u00f5tetena)<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lapsed ja noored j\u00e4lgivad hoolega, mida t\u00e4iskasvanud nende \u00fcmber teevad. Kui vanem v\u00f5i hooldaja kuritarvitab alkoholi v\u00f5i ei n\u00e4ita ette terveid toimetulekuviise, on suurem t\u00f5en\u00e4osus, et ka noor hakkab riskantselt k\u00e4ituma ja tal on raskem enda eest hoolt kanda.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ka puudulikud vanemlikud oskused suurendavad riskik\u00e4itumise t\u00f5en\u00e4osust. Kui vanemad n\u00f5uavad lapselt liiga palju, v\u00f5ib noor hakata vastu m\u00e4ssama v\u00f5i pinge all murduma. Vastupidine \u00e4\u00e4rmus on sama ohtlik: kui vanemal ei j\u00e4\u00e4 lapse jaoks piisavalt aega ega energiat, n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6koormuse t\u00f5ttu, j\u00e4\u00e4vad lapse probleemid tihti m\u00e4rkamata. Kiires elutempos ja uutes peremudelites, n\u00e4iteks k\u00e4rgperedes, eeldatakse sageli, et noor tuleb ise toime. Tegelikult vajab ta ikka veel palju tuge ja m\u00f5istmist.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">*Kui lapse perekondlik olukord on muutunud talle ohtlikuks, tuleb noor perekonnast eraldada ning leida v\u00f5imalus elada teiste sugulaste juures (eestkostel) v\u00f5i selle puudumisel paigutada asendushooldusele (nt asenduskodusse, hooldusperre). See on lapsele t\u00f5sine trauma ning v\u00f5ib suurendada olulisel m\u00e4\u00e4ral k\u00f5rge riskik\u00e4itumise t\u00f5en\u00e4osust. Eriti olukorras, kus laps on pikalt elanud ebasoodsas keskkonnas (ehk ta paigutati asendushooldusele hilisemas eas) v\u00f5i teda on korduvalt liigutatud oma pere ning erinevate asendushoolduse vormide vahel (nt erinevate asenduskodude vahel). Ka lapse ja asenduskodu\/hoolduspere omavaheline sobivus on oluline, sest kui n\u00e4iteks asenduskodu, kuhu laps paigutati on madala kvaliteediga ega taga lapsele k\u00f5iki tema vajadusi, on suur oht k\u00f5rge riskik\u00e4itumise tekkimiseks.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Mida teha pere tasandil noore k\u00f5rge riskik\u00e4itumise v\u00e4hendamiseks?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Fookus peresuhete parandamisele<\/strong>. T\u00e4htis on arendada laste ja vanemate omavahelisi suhteid. Oluline on m\u00f5ista, et olenemata noore k\u00e4itumisest ning perekonnas toimunust, on peresuhted noore jaoks v\u00e4ga olulised ning suurim t\u00f5en\u00e4osus riskik\u00e4itumise kadumiseks on just l\u00e4bi suhete tugevdamise perekonnas. Noor on ja j\u00e4\u00e4b alati osaks oma perekonnas\u00fcsteemist. <strong>Perekonnale tuleb l\u00e4heneda terviklikult<\/strong>. Toetades noori riskik\u00e4itumise v\u00e4hendamisel on oluline tegeleda ja toetada tervet perekonda, mitte vaid noort. M\u00f5nikord vajab tuge terve kogukond, kus laps elab.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Vanemlike oskuste parandamine<\/strong>. Lapseeas on vanema roll v\u00e4ga suur ning t\u00e4iskasvanu \u00fclesandeks on anda lapsele turvatunnet. Targaks lapsevanemaks ei s\u00fcnnita, vaid \u00f5pitakse. Noorega hea suhte loomise, piiride seadmise, keeruliste olukordadega toimetulemise ja muude vanemlike oskuste arendamise osas on abiks erinevad vanemluskoolitused (nt Gordoni perekool, Imelised aastad).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"961\" height=\"633\" src=\"https:\/\/sasuudad.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/kool.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-884\" style=\"width:450px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sasuudad.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/kool.png 961w, https:\/\/sasuudad.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/kool-300x198.png 300w, https:\/\/sasuudad.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/kool-768x506.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 961px) 100vw, 961px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"kool\">Riskik\u00e4itumise tekkimise p\u00f5hjused kooli tasandil<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Risk kasvab, kui laps j\u00e4\u00e4b koolist eemale ega osale enam regulaarselt koolit\u00f6\u00f6s. P\u00f5hjuseks v\u00f5ivad olla konfliktid teiste \u00f5pilastega, kiusamine v\u00f5i halvad suhted \u00f5petajaga. Samuti v\u00f5ib p\u00f5hjuseks olla \u00f5ppekava, mis ei sobi noore v\u00f5imetega.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Mida teha koolist tulenevate riskitegurite maandamiseks?<\/h3>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Kaasa noort<\/strong> <strong>lahenduste leidmise protsessi<\/strong>. Kui noorele ei anta tema enda elu puudutavates otsustes s\u00f5na\u00f5igust ega v\u00f5imalust m\u00f5jutada mure lahendusk\u00e4ike, ei pruugi abi korraldus sobituda lapse vajadustega. Kui noor saab otsustes kaasa r\u00e4\u00e4kida, on pakutav abi tulemuslikum ja pikaajalisem. &nbsp;V\u00f5ime t\u00e4iskasvanute ja spetsialistidena tahta noorele parimat ja pakkuda talle erinevaid lahendusi v\u00f5i teenuseid, kuid kui need ei kata noore vajadusi v\u00f5i ta ei ole nendeks valmis, siis oodatud tulemust ei tule.&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tunnusta <\/strong>noort ka v\u00e4ikeste edusammude eest (kasv\u00f5i kui ta kooli tuleb) ning kohanda \u00f5ppimine noorele v\u00f5imetkohaseks ning v\u00f5imalikult turvaliseks.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Loo lapsele koolis turvatunne<\/strong>. Kooli suhtes positiivsete uskumuste kujunemist toetab see, kui \u00f5pilane tunneb end koolis turvaliselt, aktsepteeritult, v\u00e4\u00e4rtustatult ning austatult oma kaaslaste ja \u00f5petajate poolt (Cardwell et al., 2019).<a id=\"_ftnref1\" href=\"#_ftn1\">[1]<\/a> Selleks m\u00f5ned soovitused:<\/li>\n\n\n\n<li>Kuula p\u00e4riselt, mida noored r\u00e4\u00e4givad ja proovi hoiduda s\u00fc\u00fcdistamisest. Reguleeri enda emotsioone ning vajadusel v\u00f5ta rahunemiseks aega ning suhtle hoolivalt.  <a id=\"_ftnref3\" href=\"#_ftn3\">[2]<\/a> <\/li>\n\n\n\n<li>Kui noor reageerib olukorrale sobimatult, siis ole rahulik ja proovi leida m\u00f5istlik lahendus koos noorega.  <a id=\"_ftnref3\" href=\"#_ftn3\">[2]<\/a> <\/li>\n\n\n\n<li>Kui noor r\u00e4\u00e4gib koolit\u00f6\u00f6tajale midagi, siis on oluline seda hoida endale ja mitte edasi r\u00e4\u00e4kida. Kui on v\u00e4ltimatu vajadus seda kellelegi edastada, siis r\u00e4\u00e4gi enne see noorega l\u00e4bi. <a id=\"_ftnref3\" href=\"#_ftn3\">[2]<\/a> <\/li>\n\n\n\n<li>\u00c4rge kutsuge tahvli ette neid, kes ei oska teemat, sest see s\u00fcvendab vastumeelsust aine\/\u00f5petaja vastu. <a id=\"_ftnref3\" href=\"#_ftn3\">[2]<\/a> <\/li>\n\n\n\n<li>Kui \u00f5pilane tunnis magab, siis see ei t\u00e4henda, et ta on laisk, vaid miskit toimub ta elus. Selleks, et olukorrast paremini aru saada, k\u00fcsi selle kohta noorelt eraldi, turvalises keskkonnas. \u00c4ra tee seda&nbsp; klassi ees.&nbsp; \u00c4ra v\u00f5ta kohe ka vanematega \u00fchendust, r\u00e4\u00e4gi esmalt noorega. <a id=\"_ftnref3\" href=\"#_ftn3\">[2]<\/a> <\/li>\n\n\n\n<li>S\u00fcvenege rohkem probleemidesse, sh sellesse, kes tegelikult v\u00e4ljakutsuvalt k\u00e4itub. Kui last kiusatakse pikalt ja ta l\u00f5puks hakkab vastu, sest ei jaksa seda enam taluda, j\u00e4\u00e4b s\u00fc\u00fcdi sageli vale laps. Samal ajal palun \u00e4rge ignoreerige olukordi, mis tekivad: sotsiaalsete probleemidega koolis on ka oluline tegeleda. <a id=\"_ftnref3\" href=\"#_ftn3\">[2]<\/a> <\/li>\n\n\n\n<li>Vaheaeg on lastele haavatav aeg, eriti klassiruumis kui \u00f5petajaid ei ole. M\u00f5ned lapsed ei pruugi isegi teistega koos s\u00f6\u00f6mas k\u00e4ia, vaid eelistavad seda teha n\u00e4iteks \u00fcksi WC-s. See suurendab aga lapse isoleeritust veelgi. <a id=\"_ftnref3\" href=\"#_ftn3\">[2]<\/a><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1021\" height=\"505\" src=\"https:\/\/sasuudad.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/grupp.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-891\" style=\"width:491px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sasuudad.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/grupp.png 1021w, https:\/\/sasuudad.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/grupp-300x148.png 300w, https:\/\/sasuudad.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/grupp-768x380.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1021px) 100vw, 1021px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"eakaaslased\">Riskik\u00e4itumise tekkimise p\u00f5hjused eakaaslaste ja muu keskkonna tasandil<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Teismeeas on eakaaslaste t\u00e4helepanu ja heakskiit v\u00e4ga oluline, seda enam, kui noor ei saa piisavalt tunnustust kodust. Siis hakatakse kuuluvustunnet otsima mujalt, n\u00e4iteks kambast. Kambavaimu m\u00f5jul ja halvasti k\u00e4ituvate &#8220;s\u00f5prade&#8221; eeskujul tehakse m\u00f5nikord tegusid, mida muidu ei tehtaks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Riskik\u00e4itumise p\u00f5hjuseks on ka madal sotsiaalmajanduslik olukord.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"kokkuvote\">Kokkuv\u00f5te<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Peame uskuma, et noor suudab oma k\u00e4itumist muuta. T\u00e4htis on, et me t\u00e4iskasvanuna noort sel teel j\u00e4rjepidevalt toetame ja suuname. Kaasame ja kuulame noort rohkem, anname talle selgeid valikuv\u00f5imalusi ja otsustame temaga koos, mitte tema eest.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Proovime m\u00f5ista, et noor, kes k\u00e4itub pidevalt raskesti m\u00f5istetavalt, proovib toime tulla nii endaga kui ka eluga enda \u00fcmber, mida ta kahjuks ei oska n\u00f5nda, et see oleks \u00fchiskonna normidele vastav. Noore k\u00e4itumine on peegel tema kogemustest.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00f5ige olulisem on, et me ei pea seda tegema \u00fcksinda: lapse \u00fcmber on tavaliselt palju spetsialiste ja m\u00f5elda ning tegutseda tuleb nendega koos, st teha j\u00e4rjepidevat eesm\u00e4rgistatud v\u00f5rgustikut\u00f6\u00f6d. Lisaks \u00e4rme unusta, et nii laps kui ta pere on oma elu eksperdid ja peategelased ehk olukord ei parane kui me neid lahenduste leidmise protsessi ei kaasa.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Proovime leida lastele parimaid sekkumisi, et n\u00e4idata neile: t\u00e4iskasvanuid saab usaldada, t\u00e4iskasvanud hoolivad p\u00e4riselt ja kuulavad ning annavad v\u00f5imaluse muutuda koos, t\u00e4iskasvanu(te) toel.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\"\/>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a id=\"_ftn1\" href=\"#_ftnref1\">[1]<\/a> https:\/\/www.kriminaalpoliitika.ee\/sites\/krimipoliitika\/files\/elfinder\/dokumendid\/alaealiste_rikk_sekk_lopparuanne_2021_emor_avaldamiseks.pdf<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a id=\"_ftnref3\" href=\"#_ftn3\">[2]<\/a> Noorte n\u00f5ukogu noortelt s\u00f5numid<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\"\/>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lugege lisa riski- ja kaitsetegurite kohta uuringust: <a href=\"https:\/\/sotsiaalkindlustusamet.ee\/sites\/default\/files\/documents\/2024-02\/klat_uurimisulesanne_1._kinnise_lasteasutuse_teenusele_viinud_riskitegurid.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" title=\"Here\">https:\/\/sotsiaalkindlustusamet.ee\/sites\/default\/files\/documents\/2024-02\/klat_uurimisulesanne_1._kinnise_lasteasutuse_teenusele_viinud_riskitegurid.pdf<\/a><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Loe ka<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><a href=\"\/riskikaitumine\/\">Mis on riskik\u00e4itumine?<\/a><\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"\/mida-teha\/\">Olulised m\u00e4rks\u00f5nad t\u00f6\u00f6s noortega<\/a><\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u00f5ige olulisem siinkohal on m\u00f5ista, et \u00fckski noore k\u00e4itumine ei esine niisama. Oma k\u00e4itumisega p\u00fc\u00fcab noor meile alati midagi \u00f6elda ehk k\u00f5rgel riskik\u00e4itumisel ehk raskesti m\u00f5istetaval k\u00e4itumisel on alati t\u00e4hendus, \u00fcldjuhul tegemist katmata vajadustega. Noore k\u00e4itumine on tema kogemuste peegel. L\u00fchidalt: riskik\u00e4itumine areneb enamasti mitme teguri koosm\u00f5jul, mitte \u00fchest p\u00f5hjusest: seda tuleb otsida korraga indiviidi,&hellip;&nbsp;<a href=\"https:\/\/sasuudad.ee\/en\/miks\/\" rel=\"bookmark\">Read More &raquo;<span class=\"screen-reader-text\">Why is a young person behaving in a way that is difficult to understand and what can be done?<\/span><\/a><\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"neve_meta_sidebar":"","neve_meta_container":"","neve_meta_enable_content_width":"","neve_meta_content_width":0,"neve_meta_title_alignment":"","neve_meta_author_avatar":"","neve_post_elements_order":"","neve_meta_disable_header":"","neve_meta_disable_footer":"","neve_meta_disable_title":"","_themeisle_gutenberg_block_has_review":false,"footnotes":""},"class_list":["post-592","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sasuudad.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/592","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sasuudad.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sasuudad.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sasuudad.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sasuudad.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=592"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/sasuudad.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/592\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4175,"href":"https:\/\/sasuudad.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/592\/revisions\/4175"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sasuudad.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=592"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}