{"id":4269,"date":"2026-09-04T11:17:26","date_gmt":"2026-09-04T11:17:26","guid":{"rendered":"https:\/\/sasuudad.ee\/mida-me-opetame-noortele-vagivallale-vagivallaga-reageerides\/"},"modified":"2026-09-04T12:05:51","modified_gmt":"2026-09-04T12:05:51","slug":"mida-me-opetame-noortele-vagivallale-vagivallaga-reageerides","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sasuudad.ee\/en\/mida-me-opetame-noortele-vagivallale-vagivallaga-reageerides\/","title":{"rendered":"What are we teaching young people by responding to violence with violence?"},"content":{"rendered":"

Autor: Lisett Rajangu<\/a>, MT\u00dc Sa Suudad projektijuht<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kui r\u00e4\u00e4gitakse noortest ja v\u00e4givallast, on t\u00e4na v\u00e4ga raske mitte m\u00f5elda hiljuti Viimsis juhtunule. 17-aastase t\u00fcdruku r\u00fcndamine puudutab ilmselt paljusid. Sellised juhtumid tekitavad paratamatult viha, kurbust ja hirmu ning toovad endaga kaasa hulga k\u00fcsimusi: kuidas saavad noored niimoodi k\u00e4ituda, mis nende elus toimub, kus olid t\u00e4iskasvanud ja kuidas saaksime tulevikus selliseid olukordi ennetada?<\/p>\n\n\n\n

Need on k\u00f5ik \u00f5igustatud k\u00fcsimused. Ometi j\u00e4\u00e4me me sageli pidama esimesele kihile ehk sellele, mida me n\u00e4eme. Me n\u00e4eme v\u00e4givalda, ohvrit ja neid, kes talle haiget tegid. Tormame viimaseid m\u00e4\u00e4ratlema kui v\u00e4givaldseid, halbu, kasvatamatuid, ohtlikke. Just siin tekib minu jaoks aga \u00fcks oluline k\u00fcsimusi: kas me oskame n\u00e4ha k\u00e4itumise taga ka inimest?<\/p>\n\n\n\n

Olen Viimsi elanik ja tahan samuti, et minu kodukoht oleks turvaline ja et meie noored oleksid hoitud. Samal ajal annab erialane taust mulle v\u00f5imaluse vaadata selliste juhtumite puhul ka esimesest kihist kaugemale. Lastekaitse eriala magistrandina ning tegutsedes igap\u00e4evaselt MT\u00dc-s, mis tegeleb noorte toetamisega, kellel esineb v\u00f5i on esinenud riskik\u00e4itumist<\/a>, olen \u00f5ppinud n\u00e4gema k\u00e4itumise taga ka neid p\u00f5hjuseid ja asjaolusid, mis ei pruugi esmapilgul n\u00e4htavad olla.<\/p>\n\n\n\n

See ei t\u00e4henda mingil juhul v\u00e4givaldse teo \u00f5igustamist ega vastutuse v\u00e4hendamist. T\u00f5sisel teol peavad olema tagaj\u00e4rjed ja vastutus peab s\u00e4ilima. Aga eesm\u00e4rk ei tohiks olla ainult konkreetsele juhtumile reageerida, vaid p\u00e4riselt ennetada seda, et midagi sarnast uuesti ei juhtuks. Selleks peame suutma vaadata ka kihi v\u00f5rra s\u00fcgavamale. Lisaks k\u00fcsimusele \u201emiks ta seda tegi?” peame k\u00fcsima ka \u201emis viis ta selle teoni?”. Just nendele p\u00f5hjustele otsa vaadates saame hakata ennetama, mitte tegelema \u00fcksnes tagaj\u00e4rgedega.<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4itumise taga on alati lugu<\/h2>\n\n\n\n

Ma ei ole kohanud veel \u00fchtegi noort, kes \u00fchel hommikul otsustaks, et n\u00fc\u00fcd hakkab v\u00e4givaldseks. V\u00e4givaldse k\u00e4itumise kujunemise taga v\u00f5ib olla pikk ja keeruline lugu. Selle taga v\u00f5ib olla t\u00f5rjutuse v\u00f5i \u00fcksij\u00e4\u00e4mise kogemine, kodune keskkond, kus v\u00e4givald on olnud tavap\u00e4rane, v\u00f5i eakaaslaste kiusamine.<\/p>\n\n\n\n

Nende kogemuste tagaj\u00e4rjel v\u00f5ib saada m\u00f5ne noore jaoks s\u00f5pruskonna heakskiit nii oluliseks, et oma koha ja kuuluvuse s\u00e4ilitamiseks hakatakse t\u00f5estama oma j\u00f5udu, julgust v\u00f5i valmisolekut teistele vastu astuda. Teisel v\u00f5ib olla kogunenud suur hulk raskeid tundeid, pettumust, viha ja v\u00e4lja\u00fctlemata s\u00f5nu. Kui puuduvad oskused oma emotsioone m\u00e4rgata, s\u00f5nastada ja turvaliselt v\u00e4ljendada, v\u00f5ib v\u00e4givald muutuda viisiks, kuidas anda edasi midagi, mille jaoks s\u00f5nu ei ole. Sageli ei ole nende lugude juures olnud t\u00e4iskasvanut, kes oleks v\u00f5tnud aja, et p\u00e4riselt uurida, mis noorega toimub. \u201eMiks sa seda tegid?” ja \u201eMis sinuga enne seda juhtus?” on kaks v\u00e4ga erinevat k\u00fcsimust. Esimene keskendub teole ja vastutusele, teine p\u00fc\u00fcab m\u00f5ista selle tausta. Vaja on esitada m\u00f5lemad.<\/p>\n\n\n\n

Olen ka enda elus n\u00e4inud, kui kiiresti v\u00f5ib v\u00e4givald muutuda normaalsuseks. Kui kodus, koolis, t\u00e4naval v\u00f5i s\u00f5pruskonnas on kaklemine midagi tavap\u00e4rast, \u00f5pib noor, et j\u00f5ud annab staatuse, tugevamale kuulub austus ja haavatavuse n\u00e4itamine muudab su teiste silmis n\u00f5rgaks. Kui olla sellises keskkonnas piisavalt kaua, kohanetakse sellega, mida enda \u00fcmber n\u00e4hakse.<\/p>\n\n\n\n

Ja v\u00f5ib-olla on k\u00f5ige olulisem k\u00fcsimus hoopis see, et miks noor \u00fcldse tunneb, et peab kogu aeg v\u00f5itlema. Mida ta kardab? Mida ta p\u00fc\u00fcab teistele t\u00f5estada? Mida ta sellest grupist saab? Miks tundub agressioon talle turvalisem kui haavatavus? Need k\u00fcsimused aitavad meil m\u00f5ista, kust muutus peaks algama.<\/p>\n\n\n\n

Mida \u00f5petame noortele oma reaktsiooniga?<\/h2>\n\n\n\n

Minu jaoks on k\u00f5nekas, mis toimub p\u00e4rast selliseid juhtumeid sotsiaalmeedias. Arusaadav, et inimesed tunnevad viha. \u00dchiskond peab v\u00e4givaldsed teod \u00fcheselt ja selgelt hukka m\u00f5istma. Kannatanu peab saama kaitset ja tuge ning v\u00e4givalla toime pannud inimesed peavad oma tegude eest vastutama. Aga \u00f5igustatud pahameele k\u00f5rval n\u00e4eme kommentaariumites sageli ka sildistamist, m\u00f5nitamist, alandamist, k\u00e4ttemaksusoove ja \u00fcleskutseid v\u00e4givallale. Mida me aga sellega noortele \u00f5petame?<\/p>\n\n\n\n

R\u00e4\u00e4gime, et v\u00e4givald ei ole lahendus, kuid vastame v\u00e4givallale ise verbaalse v\u00e4givalla ja k\u00e4ttemaksusooviga. \u00dctleme, et noored peavad \u00f5ppima oma emotsioone reguleerima samal ajal kui t\u00e4iskasvanud vihastavad viisil, mille \u00fcle me noorte puhul h\u00e4bi tunneksime. Me r\u00e4\u00e4gime empaatiast proovimata m\u00f5ista noore k\u00e4itumise tagamaid. Saan aru, kust selline reaktsioon tuleb. Kui keegi teeb teisele inimesele haiget, tahame \u00f5iglust. Tahame, et teol oleks tagaj\u00e4rg ja et see ei korduks. Aga vastutus ja alandatus ei ole sama asi. Tagaj\u00e4rg ja k\u00e4ttemaks ei ole sama asi.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4givalda hukka m\u00f5istes ei pea me ise muutuma v\u00e4givaldseks. Noored j\u00e4lgivad meid mitte ainult siis, kui me neile midagi \u00f5petame, vaid eelk\u00f5ige siis, kui me ise oleme vihased, pettunud v\u00f5i tunneme, et keegi on teinud midagi andestamatut.<\/p>\n\n\n\n

Nad n\u00e4evad, kuidas me k\u00e4itume inimesega, kes on eksinud. Nad n\u00e4evad, kas me suudame j\u00e4\u00e4da inimlikuks ka siis, kui teine inimene on teinud midagi v\u00e4ga halba. Nad n\u00e4evad, kas piiride seadmine t\u00e4hendab meie jaoks teise alandamist v\u00f5i suudame \u00f6elda \u201esee k\u00e4itumine ei ole vastuv\u00f5etav” ilma \u00fctlemata \u201eoled lootusetu”.<\/p>\n\n\n\n

Kui meie s\u00f5num noortele on, et v\u00e4givald on vale, siis kuidas me \u00f5igustame enda verbaalset v\u00e4givalda kommentaariumites? Kui eesm\u00e4rk on tagada, et noored \u00f5piks sellest k\u00f5igest midagi, siis tuleks meil neile hoopis n\u00e4idata, kuidas tulevikus teisi valikuid teha. Meie k\u00f5igi vastutus on n\u00e4idata eeskuju, et nad \u00f5piksid: oma k\u00e4itumise eest tuleb vastutada, konflikte saab lahendada teisiti, oma emotsioone saab \u00f5ppida juhtima ja teise inimese piire tuleb austada.<\/p>\n\n\n\n

Me j\u00f5uame liiga sageli nooreni alles siis, kui midagi on juhtunud<\/h2>\n\n\n\n

Eestis j\u00f5uab noor abini sageli alles siis, kui probleem on muutunud piisavalt suureks, et keegi peab sekkuma. On olnud kaklus, keegi on saanud haiget, kool ei tule enam toime, politsei peab sekkuma v\u00f5i j\u00f5uab noor lastekaitse ja \u00f5iguss\u00fcsteemi huviorbiiti. Siis k\u00fcsime, miks keegi varem midagi ei teinud. See on oluline k\u00fcsimus, kuid selle k\u00f5rval peaks esitama ka need: kas keegi varem \u00fcldse m\u00e4rkas? Kui m\u00e4rkas, siis kas sekkus? Kas noor sai abi? Kas keegi tundis tema vastu p\u00e4riselt huvi v\u00f5i tegeleti peamiselt tema k\u00e4itumise kontrollimisega?<\/p>\n\n\n\n

See, kuidas me k\u00fcsime, m\u00e4\u00e4rab suuresti \u00e4ra selle, millisena noor abi kogeb. Noore \u00fcmber v\u00f5ib olla korraga v\u00e4ga palju spetsialiste: lastekaitse, kool, tugispetsialistid, ps\u00fchholoog, ps\u00fchhiaater, politsei ja m\u00f5nikord ka kohtus\u00fcsteem. K\u00f5ik nad v\u00f5ivad teha oma t\u00f6\u00f6d h\u00e4sti ja p\u00e4riselt soovida aidata. Ometi v\u00f5ib noore enda kogemus olla hoopis, et k\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad temast, teevad tema eest plaane ja otsustavad tema \u00fcle, kuid v\u00e4hesed r\u00e4\u00e4givad temaga. Kui noor tajub abistamist kontrolli, karistuse v\u00f5i j\u00e4rjekordse ettekirjutusena, ei pruugi ta abi enam vastu v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n

Noor kasvab keskkonnas<\/h2>\n\n\n\n

Kuid vastutust ei saa panna ainult spetsialistidele. Samuti ei saa k\u00f5iges s\u00fc\u00fcdistada vanemaid v\u00f5i noort ennast.<\/p>\n\n\n\n

Noor kasvab peres, koolis, s\u00f5pruskonnas, t\u00e4naval, sotsiaalmeedias ja \u00fchiskonnas tervikuna. K\u00f5ik need keskkonnad \u00f5petavad talle midagi selle kohta, millised on suhted, kuidas konflikte lahendatakse, mida t\u00e4hendab tugev olemine, kuidas suhtutakse endast n\u00f5rgemasse ja kuidas k\u00e4itutakse siis, kui keegi eksib. Just seet\u00f5ttu olen j\u00e4rjest rohkem m\u00f5elnud sellele, et lapsed ei ole ainult oma kodu peegel. Lapsed on kogu \u00fchiskonna peegel. Nad peegeldavad seda, mida enda \u00fcmber kogevad: nii turvalist kui ka ebaturvalist.<\/p>\n\n\n\n

Kui noor kogeb korduvalt t\u00f5rjutust, sildistamist, alandamist v\u00f5i tunnet, et tema \u00fcle otsustatakse ilma temata, \u00f5pib ta ka sellest midagi. Kui t\u00e4iskasvanud tema \u00fcmber lahendavad konflikte j\u00f5u, hirmutamise v\u00f5i kontrolli kaudu, v\u00f5ib ta hakata uskuma, et nii maailm lihtsalt toimibki. See ei t\u00e4henda, et iga v\u00e4givaldse noore k\u00e4itumise saab \u00fche p\u00f5hjusega \u00e4ra seletada. Inimeste lood on erinevad. Aga see t\u00e4hendab, et me ei saa vaadata noort, j\u00e4ttes k\u00f5rvale keskkonna, milles ta on kasvanud.<\/p>\n\n\n\n

Ennetus algab enne, kui keegi saab haiget<\/h2>\n\n\n\n

Kui tahame p\u00e4riselt noorte v\u00e4givalda v\u00e4hendada, ei saa meie tegevus alata alles siis, kui midagi on juhtunud. Peame k\u00fcsima palju ebamugavamaid k\u00fcsimusi kui see, kes on s\u00fc\u00fcdi. Noor vajab suhteid, kuuluvustunnet ja teadmist, et tal on oma elu \u00fcle p\u00e4riselt m\u00f5ju. Ta vajab t\u00e4iskasvanuid, kes tunnevad tema vastu huvi ka siis, kui parasjagu ei ole midagi halvasti. Ta vajab v\u00f5imalust r\u00e4\u00e4kida ilma, et iga vestlus muutuks \u00fclekuulamiseks. Ta vajab piire ja turvalisust korraga ning v\u00f5imalust eksida nii, et eksimusest ei saa tema identiteet. Kui need vajadused j\u00e4\u00e4vad t\u00e4itmata, hakkab noor neid otsima sealt, kust neid leida suudab: m\u00f5nikord s\u00f5pruskonnast, m\u00f5nikord kambast, m\u00f5nikord konfliktidest ja m\u00f5nikord agressiooni kaudu. Nii v\u00f5ib grupi heakskiit muutuda palju olulisemaks kui \u00fchegi t\u00e4iskasvanu n\u00f5uanne. Ma ei taha Viimsi juhtumit vaadates \u00f6elda, et need noored ei olnud teadlikud, et nende tegu on vale. Aga ehk oleme me suutelised korraga aktsepteerima kahte t\u00f5de.<\/p>\n\n\n\n

Et v\u00e4givald ei ole vastuv\u00f5etav. Ja samal ajal vajab noor, kes kasutab v\u00e4givalda, rohkemat kui ainult hukkam\u00f5istmist. Need m\u00f5tted ei v\u00e4lista teineteist. V\u00f5i ehk annab nende koos k\u00e4sitlemine v\u00f5imaluse r\u00e4\u00e4kida p\u00e4riselt vastutusest ja ennetusest. Kui me tahame, et noor vastutaks oma k\u00e4itumise eest, peab tal olema v\u00f5imalus \u00f5ppida. Kui tahame, et ta \u00f5piks empaatiat, peab ta seda ka kogema. Kui tahame, et ta lahendaks konflikte ilma v\u00e4givallata, peab ta n\u00e4gema enda \u00fcmber t\u00e4iskasvanuid, kes seda oskavad. Ja kui tahame, et ta ei alandaks teisi, peame ka meie loobuma tema alandamisest.<\/p>\n\n\n\n

Meie reaktsioon on samuti \u00fchiskonna peegel<\/h2>\n\n\n\n

V\u00f5ib-olla ei ole k\u00fcsimus l\u00f5puks ainult selles, mis toimub meie noortega. V\u00f5ib-olla peame k\u00fcsima ka, mis toimub meie \u00fchiskonnaga? Milliseid suhteid me loome? Millist k\u00e4itumist me normaliseerime? Millist keelt me kasutame? Kuidas kohtleme inimest, kes on eksinud? Need ei ole ainult lastekaitse, kooli v\u00f5i politsei k\u00fcsimused. Need k\u00fcsimused on k\u00f5igile meile.<\/p>\n\n\n\n

Enne j\u00e4rgmise kommentaari kirjutamist v\u00f5iksime korraks peatuda ja endalt k\u00fcsida: kas see, mida ma praegu \u00fctlen, on osa sellest muutusest, mida ma noortes n\u00e4ha tahan?<\/p>\n\n\n\n

Sest kui me tahame, et noored oleksid v\u00e4hem v\u00e4givaldsed, peame olema valmis vaatama ka seda, kuidas meie ise v\u00e4givallale reageerime. Kui tahame, et nad oleksid v\u00e4hem hinnangulised, peame vaatama oma hinnanguid. Kui tahame, et nad kuulaksid, peame \u00f5ppima kuulama. Kui tahame, et nad oskaksid oma emotsioonidega toime tulla, peame n\u00e4itama, kuidas seda tehakse. Ja kui tahame, et nad suudaksid n\u00e4ha teises inimeses inimest ka siis, kui ta on eksinud, peame olema valmis sama tegema.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Viimsis juhtunu j\u00e4rel tekivad \u00f5igustatud k\u00fcsimused, kuid vastates v\u00e4givallale ise vihaga, \u00f5petame noortele midagi hoopis muud kui seda, mida \u00f6elda tahame. Lisett Rajangu kirjutab, miks tuleb lisaks k\u00fcsimusele “miks ta seda tegi?” k\u00fcsida ka “mis viis ta selle teoni?”.<\/p>","protected":false},"author":2,"featured_media":3421,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"neve_meta_sidebar":"","neve_meta_container":"","neve_meta_enable_content_width":"","neve_meta_content_width":0,"neve_meta_title_alignment":"","neve_meta_author_avatar":"","neve_post_elements_order":"","neve_meta_disable_header":"","neve_meta_disable_footer":"","neve_meta_disable_title":"","_EventAllDay":false,"_EventTimezone":"","_EventStartDate":"","_EventEndDate":"","_EventStartDateUTC":"","_EventEndDateUTC":"","_EventShowMap":false,"_EventShowMapLink":false,"_EventURL":"","_EventCost":"","_EventCostDescription":"","_EventCurrencySymbol":"","_EventCurrencyCode":"","_EventCurrencyPosition":"","_EventDateTimeSeparator":"","_EventTimeRangeSeparator":"","_EventOrganizerID":[],"_EventVenueID":[],"_OrganizerEmail":"","_OrganizerPhone":"","_OrganizerWebsite":"","_VenueAddress":"","_VenueCity":"","_VenueCountry":"","_VenueProvince":"","_VenueState":"","_VenueZip":"","_VenuePhone":"","_VenueURL":"","_VenueStateProvince":"","_VenueLat":"","_VenueLng":"","_VenueShowMap":false,"_VenueShowMapLink":false,"_themeisle_gutenberg_block_has_review":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[37,32,34,39,36],"class_list":["post-4269","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogipostitus","tag-markamine","tag-noored","tag-taiskasvanud","tag-turvalisus","tag-vagivald"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sasuudad.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4269","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sasuudad.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sasuudad.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sasuudad.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sasuudad.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4269"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/sasuudad.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4269\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4350,"href":"https:\/\/sasuudad.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4269\/revisions\/4350"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sasuudad.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3421"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sasuudad.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4269"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sasuudad.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4269"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sasuudad.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4269"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}