Kujutle, et oled noor, kes otsib elus suunda, kuuluvust ja tuge, aga leiad end olukorrast, kus
sinu usaldust kuritarvitatakse. Usalduse kuritarvitamine, eriti suhetes, kus on võimu
tasakaalutus võib olla selline trauma, mis mõjutab noore kogu edasist elu. Noorte
seksuaalne ahvatlemine ja/või väärkohtlemine on viimasel nädalal palju õigustatud
tähelepanu saanud. Kahjuks see pole pelgalt üksik intsident, vaid peegeldus laiemast
probleemist, mis puudutab paljusid lapsi ja noori.
Selliseid teemasid lugedes tekivad minus vastakad tunded. Ühelt poolt on mul on hea meel,
et me julgeme aina rohkem rääkida vägivallast, mida kogevad mitmed meie ümber kahjuks
pidevalt. Üks vägivalla võikaim vorm on seksuaalne vägivald. Eestis registreeriti 2022. aastal
731 seksuaalkuritegu, mis on ligikaudu 20% rohkem kui sellele eelnenud aastal. Umbes
90% neist juhtudest oli seotud alaealise kannatanuga ja kontaktsete seksuaalkuritegude
ohvrite keskmine vanus oli 12. Tehnoloogia kiire areng on viinud suure osa
seksuaalkuritegusid, kuid ka teisi kuritegude vorme, internetti. Mida teadlikumad me oleme,
seda vähem saab laste ja noorte vastu kuritegusid toime panna ning mida rohkem me
märkame ja julgeme sellest rääkida, seda vähem on võimalik ka nendel tegudel
märkamatuks jääda.
Teisalt on valus ja raske lugeda, kui paljud lapsed ja noored on pidanud ahistamist ja
väärkohtlemist kogema ning kahjuks toimub see tihtipeale inimeste poolt, kellel on nn võim
nende noorte üle. Viimastel päevadel meedias kajastatud lugu ongi minu meelest esile
toonud olulise teema, millest liialt palju ei räägita: lapsed ja noored on pidevalt
võimusuhetes. Ühelt poolt on võimusuhe kui selline laste ja täiskasvanute kontekstis siiski
tavapärane elu osa: vanemad vastutavad laste eest; õpetajad juhendavad õpilasi hariduse
omandamisel; treenerid vastutavad noorte füüsilise arengu, treeningkavade koostamise ja
distsipliini eest jm. Samal ajal on oluline teadvustada, et olgugi, et võimusuhted on elu
paratamatu osa, siis lapsed ja noored on võimusuhetes eriti haavataval positsioonil.
Täiskasvanud võivad ära kasutada oma autoriteeti, positsiooni, teadmisi või emotsionaalset
mõju. See võib olla teadlik või alateadlik ning mõnikord võib see olla heade kavatsustega,
kuid lapse ja noore elu kahjustavate tagajärgedega. Näiteks võib täiskasvanu kasutada oma
positsiooni, et panna noor tegema midagi vastu tema tahtmist, näiteks osalema tegevustes,
mida ta ei soovi. Noori võidakse eksitada, pannes neid uskuma midagi, mis ei ole tõsi,
kasutades keerulist sõnastust või eksperdi positsiooni. Juhtub ka seda, et täiskasvanud
võivad panna noori tundma, et nad on tänamatud või ebapiisavad, kui nad ei nõustu või ei
täida täiskasvanu poolt oodatud käitumist.
Selline võimusuhete ärakasutamine võib viia usalduse kadumiseni, noorte enesehinnangu languseni, sõltuvussuhete tekkimiseni ningi traumadeni. Noored, kelle häält, tundeid ja
iseseisvust ei austata, võivad hakata kahtlema oma otsustes ja võimekuses, mis mõjutab nende arengut ja enesekindlust tulevikus.
Haavatavamad noored
Võimusuhete käsitlemisel on oluline meeles pidada, et noored on oma vähesema
elukogemuse ja täiskasvanutest sõltumise tõttu igal juhul haavatav sihtrühm. Kuid on ka
noori, kes võivad olla teistest noortest ja lastest veelgi haavatavamad. Need on noored, kes
on pärit kodudest, kus on keerulised suhted või kes on kogenud traumasid (nt kiusamist,
väärkohtlemist, hooletusse jätmist, sünniperest eraldamist jm). Kui noor kasvab üles
keskkonnas, kus puudub stabiilne emotsionaalne tugi või kus valitseb vägivald ja hooletusse
jätmine, võib ta hakata otsima turvatunnet väljastpoolt. Kahjuks võivad täiskasvanud, kes
soovivad noori manipuleerida, seda vajadust ära kasutada. Kui noor on juba varem kogenud
hooletusse jätmist, emotsionaalset, füüsilist või seksuaalset vägivalda, võib tema
piiritunnetus olla hägune. Ta võib tunda, et see, mis temaga toimub, on midagi, mida ta
“väärib” või mis on “normaalne”.
Paljud lapsed ja noored ei tea, millal täiskasvanu käitumine on sobimatu või kuidas sellele
vastu seista. Laste ja noorte vajadust kuuluda, tunda end aktsepteerituna ja saada tuge,
mida nad mujalt ei leia, võidakse kasutada sihilikult ning pahatahtlikult ära. Lisaks
seksuaalsele väärkohtlemisele on ka teisi viise, kuidas haavatavaid noori ära kasutatakse.
Noori, kes tunnevad end üksildasena või kellel puudub tugivõrgustik, on kerge värvata
näiteks kuritegevusse või kaasata inimkaubandusse. Haavatavaid noori kasutatakse ära ka
töökeskkondades: neile pakutakse vähem palka, jäetakse palk üldse maksmata või ei anta
võimalust ametlikult töötada.
Võimusuhete vähendamise vajadus ja võimalused
Võimusuhete kaotamine ühiskonnas ei ole realistlik, kuid on mitmeid viise, kuidas
täiskasvanud saavad võimupositsiooni teadlikult vähendada ja luua laste ja noorte jaoks
turvalisem ning rohkem võrdsust pakkuv keskkond, et vähendada laste ja noorte
manipuleerimise ja väärkohtlemise riski ning aidata noortel arendada usku endasse,
enesekindlust, iseseisvust ning julgust enda ja enda vajaduste eest seista.
Ennetuse kontekstis soovitan juba väga varajasest east arendada lapses “Ei” ütlemise
oskust. Selgitada juba lapse väikesest peale, et tal on alati õigus keelduda kallistamisest ja
musitamisest, hoolimata sellest, kui heatahtlik see võib tunduda. Rõhutada lapsele, et
ebamugavaid olukordi ei pea taluma ning alati on õigus öelda EI ning see ei piirdu ainult
füüsilise ebamugavuse vaid ka emotsionaalse ebamugavustega ehk siis määratlege koos
selged ja turvalised suhtlust puudutavad piirid. Täiskasvanu saab selgitada, et reeglid
on olulised vastastikuseks turvalisuseks ja neid on oluline järgida mõlemal osapoolel.
Võimupositsiooni vähendamisel aitab kaasa laste ja noorte hääle ning seisukohtade
päriselt kuulamine ja austamine. Liigagi palju kuulen oma töös noortelt ““Nii või naa ei usu
keegi mind – sp ma ei räägigi.” ja samal ajal sooviksid nad täiskasvanutelt: “Kuula mind ja
tunne minu vastu huvi – usu, mida ma räägin.” Kui noor tunneb, et tema arvamus on väärtus
ja teda päriselt kuulatakse, ei teki tal tunnet, et täiskasvanu domineerib, vaid, et ka temal on
võimalus oma elukulgu juhtida. See suurendab noore enesekindlust ja julgust seista oma
õiguste eest ka keerulistes olukordades – lõppude lõpuks on ikkagi nii, et kuigi täiskasvanutel
lasub laste ja noorte ees vastutus, siis me ei saa unustada ära, et oma elu ekspert on
igaüks ise, ka lapsed ja noored.
Arutlege laste ja noortega, mis on täiskasvanu vastutus (nt õpetaja, treeneri või vanema) ja
mis põhjusel see nii. Rääkige avameelselt ka sellest, millised on täiskasvanu võimu piirid
ja sellest, et noorel on õigus seada ka oma piire. Hea on ka üheskoos harjutada, kuidas
oma piire kehtestada ja enda eest seista. Kui laps või noor teab, et täiskasvanud ei oma tema üle piiramatut kontrolli, tunneb ta end turvalisemalt ning mõistab, et ta saab ka ise oma
elu mõjutada.
Andke alati võimalusi teha valikuid ja otsuseid vastavalt olukorrale, vanusele ning
arengutasemele. Julgustage lapsi ja noori oma otsuste erinevatele võimalikele tagajärgedele
mõtlema ja tehtud otsuste eest vastutust võtma. Kui noor tunneb, et ta saab ja suudab ise
teha otsuseid, suureneb tema iseseisvus ja vähendab sõltuvust täiskasvanust kui
“ainuvõimu kandjast”.
Aita arendada noore analüüsivõimet, et ta oskaks ära tunda, millal ja kuidas võib
autoriteeti kahtluse alla seada. Täiskasvanu saab julgustada noort esitama küsimusi, kui
midagi tundub talle ebamugav või arusaamatu. Kui noor oskab autoriteeti õiges olukorras
kahtluse alla seada, on ta tõenäoliselt vähem manipuleeritav ja suudab paremini märgata
väärkohtlemise märke. Oluline on aktsepteerida, et lapsed ja noored eksivad. Luba noorel
teha vigu ja karistamise või kritiseerimise asemel toeta teda vigadest õppimisel. Tähtis on
arendada noorte arusaama, et eksimine on osa elust.
Eriti oluline on aga, et igal lapsel ja noorel oleks vähemalt üks turvaline täiskasvanu, kelle
poole ta võib alati pöörduda – olgu mure või probleem milline tahes.
Noortel, kes on haavatavad, puudub kahjuks tihtipeale pikaajaline turvaline ning usalduslik
töiskasvanu. See paneb ta aga suuremasse ohtu sattuda ärakasutavasse võimusuhtesse.
Turvaline täiskasvanu saab aidata noorel olukorda analüüsida ja vajadusel aidata astuda
samme selle muutmiseks. Kui laps või noor on langenud võimusuhte kuritarvitamise või
seksuaalse ahistamise ohvriks, tekib tal sageli tugev süü- ja häbitunne. Täiskasvanu, keda
noor usaldab, saab noorele kinnitada, et vastutus lasub alati sellel, kes teo toime pani,
mitte kunagi ohvril. Eriti noored, kes on haavatavamad, kaotavad sageli usalduse nii enda,
teiste inimeste kui maailma vastu. Nad võivad tunda, et kõik täiskasvanud veavad neid alt
ning maailm ei ole turvaline paik. Kui on keegi, kellega noor saab oma tundeid ja kogemusi
turvaliselt jagada, on suurem tõenäosus, et ta jõuab abi saamiseks ka spetsialisti juurde.
Laste ja noorte haavatavust ehk nende väga tugevat vajadust kuuluda, olla nähtud ja
mõistetud (need vajadused on meil kõikidel) võidakse teadlikult või ka alaeadlikult ära
kasutada. See ei tähenda, et laps või noor oleks olnud rumal, nõrk või vääriline, vaid ta oli
olukorras, mida ta ei suutnud sel hetkel kontrollida. Võimu ja manipuleerimise mõju on
psühholoogiliselt keeruline ning paljud täiskasvanud, kes on noorena sellise kogemuse üle
elanud, võivad vajada palju aega, et mõista ja taastuda. Seega üleskutse kõikidele: ärme
süüdista kunagi inimest selles, mida teine inimene talle tegi.
Lisaks tahaks välja tuua selle, et kui kahtlustate või teate, et laps või noor on kogenud ebaõiglust, väärkohtlemist on teie reaktsioon määrav. Oluline on hoiduda süüdistamisest ja kritiseerimisest. Ükskõik, milline oli lapse või noore käitumine, on oluline mõista, et ta tegi
sel hetkel parima, mida suutis. Kuulake teda ilma hukkamõistuta ja pakkudes tingimusteta tuge. Proovige aidata vabaneda süütundest. Kinnitage lapsele või noorele, et see, mis temaga juhtus, ei olnud tema süü. Võimalusel ja vajadusel aidake leida sobiv ja tõhus tugi.
Ärge kartke pöörduda spetsialistide poole, arutlege lapse ja noorega, kuidas see võib teda toetada, valige spetsisalist koos lapse ja noorega ning minge võimalusel (kui noor soovib) koos temaga kaasa. Eestis on mitmeid organisatsioone ja spetsialiste, kes pakuvad
keerulises olukorras toetust ja abi, millest mõningad toon siin välja:
- Lasteabi (116111): tasuta ja anonüümne abi, kuhu võivad pöörduda ka
täiskasvanud. - Peaasi.ee: vaimse tervise nõustamine, sealhulgas seksuaalvägivalla ohvritele.
- Ohvriabi: spetsiaalne tugi inimestele, kes on kogenud väärkohtlemist ja ahistamist
(sh saab helistada ohvriabi kriisitelefonile 116 006. Kriisitelefon pakub tuge ja
ärakuulamist, kui oled kogenud vägivalda, kaotust, sattunud traumeerivasse olukorda
või on see juhtunud sinu lähedase või tuttavaga. Kriisitelefoni nõustajad kuulavad,
jagavad infot abi võimaluste kohta ning vajaduse korral suunavad su õige
spetsialistide juurde) - Lastemaja: pakub tuge seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega lastele.
Lastemajad asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis.
Lisaks panen kõigile südamele: teata alati, kui sul on kahtlus, et last või noort on ära
kasutatud või väärkoheldud! See võib päästa lapse või noore elu.
Tulenevalt lastekaitseseaduse § 27-st on kõigil inimestel kohustus teatada abivajavast või
hädaohus olevast lapsest. Teade tuleb edastada kas kohaliku omavalitsuse
lastekaitsetöötajale, lasteabitelefonile 116111 või hädaohus oleva lapse puhul
hädaabinumbrile 112.
Alates 1. jaanuarist on § 27 täiendatud, tuues välja spetsialistid, kellelt oodatakse erilist
hoolsuskohustust lapse abivajaduse märkamisel, sellest teavitamisel ja vajalike andmete
edastamisel. Need on alus-, põhi-, kesk-, kutse- ja huvihariduse ning lastehoiu õpetajad ja
tugispetsialistid, lapsehoidjad lastehoius, laste hoolekandeasutuse töötajad,
noorsootöötajad, treenerid, huviringi juhendajad, tervishoiutöötajad, politseiametnikud ja
ohvriabitöötajad, kes puutuvad töös või kutsetegevuses vahetult lapsega kokku.
Lisainfo:
https://www.lasteabi.ee/et/teata-abivajavast-lapsest