Juba lasteaias tundsin, et olen teistsugune. Ei tahtnud teistega väga mängida, vaid täiskasvanute seltskonnas olla.
Vanemad olid kogu aeg tööl ja kui nad koju tulid, olid nad kogu aeg väsinud– olin palju aega üksinda. Õppisin üksi olema ja tegema asju. “Elasin” palju internetis ning õppisin sealt. Mõtlesin, et lasen neil rahus olla ja saan ise hakkama.
Ma ei ole kunagi tundud, et mind armastatakse.
Ma olin väga väike, mäletan et kasuisa jõi ja peksis ema.
Mind kiusati koolis, ma ei tea miks, aga kogu aeg norisid.
