Selgitus · Riskikäitumine
Mis on riskikäitumine?
See ülevaade selgitab, mida tähendab riskikäitumine noorukieas, ehk millal on tegu tavapärase arenguetapiga ja millal muutub see murettekitavaks. Risk, riskid või riskikäitumine on midagi, mis tavaliselt seondub negatiivsete mõtete ja tunnetega. See aga ei tohiks alati olla nii, sest riskikäitumist võib näha ka noorukiea vajaliku arenguetapina. Teismeliste huvi uute kogemuste vastu, sh võttes erinevaid riske, on loomulik ja oluline arenguülesanne.
Otsid pigem sõna üldist tähendust või täiskasvanute riskikäitumist? See lehekülg keskendub spetsiifiliselt teismeliste käitumisele ja sellele, kuidas lapsevanemad ja spetsialistid saavad reageerida.
Millal muutub riskikäitumine ohtlikuks?
Piire ületades ja riske võttes arenevad teismelised iseseisvaks ning noor saab selle kaudu kasvada ja areneda. Noort ümbritsevate lähedaste täiskasvanute jaoks võib see olla keeruline aeg, kuid on oluline meeles pidada, et see on märk nende tervest arengust ning teismelised on loodud iseseisvuse ja vabaduse otsimiseks. Samas on oluline, et riskikäitumine jääks sotsiaalselt aktsepteeritavaks ning ei muutuks tõsiseks, kus riskikäitumise tulemused on ebakindlad või üha raskemate tagajärgedega.
Riskikäitumine muutub sotsiaalselt aktsepteeritavast normaalsest arenguetapist murettekitavaks riskikäitumiseks, kui teismelised hakkavad võtma riske, mis seavad ohtu nende ja/või teiste inimeste turvalisuse ning neil riskidel võivad olla pikaajaliselt püsivad tagajärjed. Sellisel juhul on tegu kõrge riskikäitumisega. Kõrge riskikäitumine võib avaldada kahjulikku mõju noore heaolule, tervisele ja arengule, samuti teiste inimeste heaolule ja tervisele. See mõjutab noore füüsilist ja vaimset tervist, sotsiaalsete oskuste arenguperspektiivi ning ka tuleviku väljavaateid.
Kõrge riskikäitumise alla kuuluvad näiteks:
- Pidev mõnuainete tarvitamine (suitsetamine, alkoholi tarvitamine, uimastite tarvitamine)
- Vägivaldne käitumine teiste inimeste vastu (nii vaimne kui füüsiline vägivald)
- Vara lõhkumine
- Auto(de) ärandamine
- Enesevigastamine (nt pidev lõikumine, küünistamine, põletamine)
- Suitsiidikatsed
- Kiusamine
- Koolikohustuse pidev eiramine
- Pidev kodust eemal ööbimine
- Seksuaalne riskikäitumine (ebaturvaline seks, suguhaigused, soovimatu rasedus)
“Usun päriselt, et iga noort saab aidata, kui päriselt kuulame neid noori, selgitame välja nende vajadused, tegeleme käitumise algpõhjustega, pakume toetust ning samal ajal toetame ka täiskasvanuid nende ümber.”
Enelis Linnas, MTÜ Sa Suudad asutaja ja juhatuse liige
Miks riskikäitumine tekib
Riskikäitumisel on harva üks põhjus. Tavaliselt kujuneb see mitme teguri koosmõjul, korraga mitmel tasandil.
Individuaalne
Traumakogemused, erivajadused, madal enesehinnang
Perekondlik
Peresuhted, järelevalve, kasvatusstiil
Kool
Kiusamine, õpetajasuhted, õppekava sobivus
Eakaaslased
Kambavaim, tunnustuse otsimine, keskkond
Täielik ülevaade kõigist neljast tasandist
Koos konkreetsete sammudega, mida igal tasandil ette võtta.
Riskikäitumise eskaleerumise ennetamine
Madal enesehinnang võib olla põhjuseks, miks käitutakse riskantsemalt, seepärast on oluline, et juba lapseeas tegeletakse lapse positiivse enesehinnangu arendamisega. See on hilisemas elus abiks suhete loomisel ja õigete otsuste langetamisel.
Oluline on rääkida turvaliste valikute tegemisest, kui täiskasvanuid ei ole kohal, ja anda selged signaalid, et on turvaline anda teada, kui nad vajavad abi, ning et abi otsimise eest neid ei karistata.
Noored ei kasuta alati oma sõpradega koos olles parimat otsustusvõimet, seetõttu on kasulik koos nendega eelnevalt planeerida, kuidas nad riskantsete võimaluste tekkimisel käituvad.
Kui räägite noorega riskide võtmisest, ei tohi karistusega ähvardada, sest see suunab noore tähelepanu sellele, kuidas mitte vahele jääda, mitte sellele, et riskikäitumisega üldse kaasa minna.
Praktilised suhtluspõhimõtted noortega töötamiseks
Konkreetsed märksõnad usaldusliku kontakti loomiseks.
Korduma kippuvad küsimused
Kas minu laps on lihtsalt teismeliseas või on tegu murettekitava riskikäitumisega?
Uute kogemuste otsimine ja piiride katsetamine on teismeea normaalne osa. Riskikäitumine muutub murettekitavaks siis, kui see seab ohtu noore enda või teiste turvalisuse ja sellel on pikaajaliselt püsivad tagajärjed, näiteks pidev mõnuainete tarvitamine, enesevigastamine või koolikohustuse pidev eiramine, mitte üksik katsetamine.
Kuidas rääkida noorega riskidest teda karistamata?
Vältige ähvardamist karistusega, kui nad peaksid vahele jääma, sest see suunab tähelepanu vahelejäämise vältimisele, mitte turvalisusele. Sõnastage selgelt, et eesmärk on nende heaolu, näiteks: “Küsimus pole selles, kas jääd vahele, vaid kas võid haiget saada.” Planeerige koos ette, kuidas nad riskantsetes olukordades käituvad.
Mida teha, kui noor juba käitub kõrge riskiga?
Otsige kõigepealt käitumise põhjuseid, mitte ainult sümptomit. Looge usalduslik kontakt, hoiduge süüdistamisest ja jääge järjepidevalt noore kõrvale, olenemata sellest, kuidas ta käitub. Vajadusel pöörduge spetsialisti või kogemustega usaldusisiku poole.
Kas riskikäitumine tähendab, et minuga on midagi valesti vanemana?
Ei. Riskikäitumisel on tavaliselt mitu koosmõjuvat põhjust, nii individuaalne, perekondlik, kooli kui ka eakaaslaste tasand, mitte üks selge süüdlane. Kõige olulisem on see, mida tehakse edasi: kas noor saab järjepidevat tuge ja mõistmist.
Vajad abi või tahad rohkem teada?
Sõltuvalt sellest, kas otsid kiiret abi, tuge noorele või koolitust enda meeskonnale.